Pealeht
Soovitan soojalt lugeda seda raamatut, kes armastavad reisijutte ja üldse reisimist. Saate teada mis teid ohustab kui reisite eksootilistes riikides.
Zoonoos on inimesi nakatav loomade nakkushaigus. Selliseid haigusi on rohkem, kui te arvate oskate. Üks neist on aids, ebola, puukborrelioos, marutõbi, antraks, SARS.
Aids on zoonootilist päritolu haigus, mida põhjustav viirus jõudis inimesteni vaid mõne juhusliku sündmuse läbi Lääne- ja Kesk-Aafrikas, ja mis liigub nüüd mööda miljoneid. Zoonootilised patogeenid oskavad varjuda. See teebki nad nii huvitavaks, keerukaks ja probleemseks.
Reservuaarperemees on elav organism, kes kannab patogeeni, annab sellele alatise varjupaiga, ise vaid kergelt või ülde mitte haigestudes.
Viirused on kõige probleemsemad. Nad tekivad kiiresti, neile ei mõju antibiootikumid.
Viiruse loodusliku elukoha ülesleidmine on välitöö. Kui on põhjust kahtlusyada, et mõni uus inimesi nakatav viirus on zoonootiline (nagu enamik selliseid viirusi), võivad otsingud viia metsadesse, soodesse, viljapõldudele, vanadesse hoonetesse, kanalisatsioonikaevudesse, koobastesse või mõne hobuse koplisse.
Kuidas hüppavad need loomadelt inimestele ja miks tunduvad need viimastel aastatel seda üha sagedamini tegevat?
Troopilised metsad on kõige rikkalikumad ja keerukama struktuuriga ökosüsteemid. Sellistes õkosüsteemides elab miljoneid olendeid, enamik neist on teadusele tundmatud. Paljud viirused näiteks asutavad Kesk-Aafrika metsi; need parasiteerivad mõnel bakteril, loomal, seenel, taimel ja nad kuuluvad jäika ökoloogilisse suhtesse, mis piirab nende arvu ja geograafilist ulatust.
Inimtegevus põhjustab looduslike ökosüsteemide lagunemist katastroofilises ulatuses. Metsalangetus, teedeehitus, alepõllundus, jahipidamine, metsade asemele karjamaade rajamine, maavarade kaevandamine, linnade laiendamine, eeslinnade vohamine, keemiareostus, jääkainete paiskamine, ookeanidesse, ebasäästlik ookeanikalandus, kliimamuutus jne.
Kui puud langevad ja põlisloomad tapetakse, kerkib põlisbatsille nagu tolmu lammutatud laohoonest.
Zoonoos on inimesi nakatav loomade nakkushaigus. Selliseid haigusi on rohkem, kui te arvate oskate. Üks neist on aids, ebola, puukborrelioos, marutõbi, antraks, SARS.
Aids on zoonootilist päritolu haigus, mida põhjustav viirus jõudis inimesteni vaid mõne juhusliku sündmuse läbi Lääne- ja Kesk-Aafrikas, ja mis liigub nüüd mööda miljoneid. Zoonootilised patogeenid oskavad varjuda. See teebki nad nii huvitavaks, keerukaks ja probleemseks.
Reservuaarperemees on elav organism, kes kannab patogeeni, annab sellele alatise varjupaiga, ise vaid kergelt või ülde mitte haigestudes.
Viirused on kõige probleemsemad. Nad tekivad kiiresti, neile ei mõju antibiootikumid.
Viiruse loodusliku elukoha ülesleidmine on välitöö. Kui on põhjust kahtlusyada, et mõni uus inimesi nakatav viirus on zoonootiline (nagu enamik selliseid viirusi), võivad otsingud viia metsadesse, soodesse, viljapõldudele, vanadesse hoonetesse, kanalisatsioonikaevudesse, koobastesse või mõne hobuse koplisse.
Kuidas hüppavad need loomadelt inimestele ja miks tunduvad need viimastel aastatel seda üha sagedamini tegevat?
Troopilised metsad on kõige rikkalikumad ja keerukama struktuuriga ökosüsteemid. Sellistes õkosüsteemides elab miljoneid olendeid, enamik neist on teadusele tundmatud. Paljud viirused näiteks asutavad Kesk-Aafrika metsi; need parasiteerivad mõnel bakteril, loomal, seenel, taimel ja nad kuuluvad jäika ökoloogilisse suhtesse, mis piirab nende arvu ja geograafilist ulatust.
Inimtegevus põhjustab looduslike ökosüsteemide lagunemist katastroofilises ulatuses. Metsalangetus, teedeehitus, alepõllundus, jahipidamine, metsade asemele karjamaade rajamine, maavarade kaevandamine, linnade laiendamine, eeslinnade vohamine, keemiareostus, jääkainete paiskamine, ookeanidesse, ebasäästlik ookeanikalandus, kliimamuutus jne.
Kui puud langevad ja põlisloomad tapetakse, kerkib põlisbatsille nagu tolmu lammutatud laohoonest.